Twister ARWC tiimi treeninglaager Sloveenias - algus

Nagu juba vist kõigile teada, siis see aasta on seoses seiklusspordi MM-il osalemisega meile väga oluline. Lisaks MM-ile kuuluvad võistluskavva ka ARWS sarja võistlus Soomes - Endurance Quest ning ARES sarja võistlus Slovenian Adventure Race, aga ka kodune EXTAR 48h. Kuna aga meil kodus eriti suuri mägesid ei ole, kus saaks MMile hädavajalikke treeninguid läbi viia, siis tuleb kõiki võimalusi ära kasutada, et vajalikud treeningud siiski tehtud saaks. Niisiis, esimese niisuguse treeninguna õnnestus meie võistkonnal planeerida nädalane treeninglaager Sloveenia Alpides. Laager on ennekõike ratta suunitlusega, et saada tuttavamaks tõsisemate tõusudega ning muidugi mõnusamalt soojemas kliimas rattatrenni teha.

Esmaspäeva lõuna paiku, kui Tallinnast minema saime, oli öösel maha sadanud paks lumekiht. Termomeeter näitas mõnda miinuskraadi ja ilma paranemist ei olnud lähiajal ette näha. Niisuguse ilmaga oli ausalt öeldes väga mõnus tunne kodumaa tolm (loe: lörts) jalgadelt pühkida ja pooleteiseks nädalaks kevadet nautima minna. Algus väga paljutõotav ei olnud. Ehkki enne Riiat juba korraks tundus, et lumi hakkab vaikselt kaduma, oli mõnel pool rohkem, kohati veidi vähem lund maas kuni Poola alguseni välja. Tekkis juba küsimus, et kas ikka oli mõtet siia "soojemasse" sõita. Positiivsust ei lisanud ka termomeetri jälgimine. Viimase näit kõikus Tallinnast kuni Tšehhini välja -1 ja +1 vahel. Kui Tšehhi juba enam-vähem lõppema hakkas, hakkas ka puudelt paistma rohelisemat värvi lehepungade näol ning valget tooni, kirsiõite näol. Võis juba kergemalt hingata, ehkki termomeetri näit ei tahtnud esialgu ikkagi üle +3 soojakraadi tõusta.

Õnneks aga hakkas Tšehhi lõpuosas, kui kõige külmem, päikesetõusu hetk, möödas oli, seier jõudsasti kerkima. Ja Sloveeniasse jõudes kõikus kraad juba 16-19 vahel, nii et saime õues rahulikult lõunat süüa. Juba Sloveeniasse sisenedes olid esmamuljed head. Külad-linnad näevad välja suurepärased. Majad on värvilised, ilusad. Aiad ilusti korrastatud ja hekid peensusteni piiratud. Kõik on väga kena. Aga eriti meeldisid mulle serpentiinid, mis lainetaval maastikul igale poole suundusid. Väga hea paik treeningute läbiviimiseks.

Velenjes, kus muide toimub ka juunikuine Adventure Race Slovenia, tegime Pizzerias toekama toitumispeatuse, mille võitis kokkuleppe tulemusena Mann, kellel oli pitsa peal kõige rohkem oliive. Omavahel öeldes tegime tegelikult kõik veidi sohki ega söönud taldrikut päris lõpuni tühjaks. Peale söömist liikusime Snoviku veekeskuse juurde, kus meil oli broneeritud apartment, mis on meie koduks järgmised nädal aega. Kõik vajalikud asjad on olemas, alates internetist ja külmkapist, kuni kaabel TV-ni. Boonusena võime treeningute vahepeal, (või tegelikult kasvõi kogu aeg) vedeleda nii palju kui tahame veekeskuses.

Peale asjade lahti pakkimist tegime öise magamatuse kiuste ka väikese tutvumistreeningu läbides natuke rohkem kui pooleteise tunniga 27,5 kilomeetrit. Maastik on siin tõepoolest suurepärane ja Sloveenia üks vanimaid linnu - Kamnik, on ka väga kena. Põhimõtteliselt tegime esimese treeningu lühikeste rattapükstega :).

Varsti juba täpsemalt järgmistest treeningutest. Seniks ilusat kevadet!