Sloveenia laagri 5. päev

Kuna viimaseks treeningpäevaks oli meil ette nähtud pikem ja tõsisem treening, siis viiendal päeval oli taas kavas teha kaks veidi lühemat sutsakat. Hommikupoolikul tegime rattaringi, võttes alustuseks veidi tõusu lõunapool Kamnikusse minevat maanteed ning seejärel suunduda Menina Planina otsa. Ilmaga meid taaskord eriti ei õnnistatud. Ilmselt tulid läbi Eestis viibivate kaaskodanike esimestel päevadel saadetud lumised tervitused, aga suur osa hommikusest rattatreeningutest möödus lumesajus. Tõusud on aga hakanud mulle iga päevaga järjest rohkem meeldima, nii et tõusust üles kerida on ka niisuguse ilmaga päris hea. Seevastu kiired laskumised märgadel teedel külmutavad sõrmed päris korralikult läbi.

Olles esimesed tõusud ära võtnud ja suundudes põhjapoole maanteed, Menina Planina nõlvadele, hakkas vägisi tunduma, et selle mäe otsa me seegi kord ei jõua. Esiteks oli aega kulunud juba päris palju ning teiseks oli lumekiht üleval, mäe otsas juba päris arvestava paksusega. Seega piirdusime seekord 1100 meetri peale mineva rajakesega ja läbi sahiseva lume "kodu" poole väntamisega. Laskumised lumistel teedel tuli võtta veidi ettevaatlikumat, kui eelnevatel päevadel. Maja juurde jõudes tõdesime, et seal siiski lund maas ei ole, aga õitsevate tulpide, muude lillede ja põõsaste taustal lumesaju vaatamine on muidugi ka üpris omapärane nähtus. 3,5 tunniga sai läbitud 41 km ja 1300 meetrit tõusu.

Juba vaikselt valmistudes järgmise päeva pikemaks treeninguks, tegime õhtul katse ka joosta. Mõnusa 1 tunni ja mõne minutiga saime juba päikesepaistelises ilmas nautida kauneid vaateid lumistele mägedele ning harjutada nii mäest üles, kui ka alla jooksmist. Läbitud sai 10 kilomeetrit ja 375 meetrit tõusu.