Pühapäev, 5. juuli 2009

Jaanipäev (töö, spordi ja puhkelaager) Ruusal

Selle aasta jaanipäeva paiku pidi hulk multisportlasi kogunema Minni ja Pilvi juures Ruusal, et teha natuke tööd, natuke sporti ja natuke pidu pidada. Kuna reedel ja laupäeval olid Merle ja Taavi lõpetamised, siis saime meie minna alles pühapäeva õhtul. Kohale jõudes olid kohal ainult Minn ja Pilvi ise ning Randy koos perega. Kõik ülejäänud multisportlased pidid tulema esmaspäeval. Randy oli just saabunud 100 KP jooksult ja ka Minn ja Pilvi olid trennis käinud. Seetõttu ei tahtnud keegi minuga trenni tulla. Ja kuna ma ka üksi jooksma ei viitsinud minna, läksin parem kohe sauna.

Kuna esmaspäev oli tööpäev, pidi Randy pooleks päevaks Tartusse kliente külastama minema. Mina aga võtsin ette puude lõhkumise, mis pidi siis olema selle töö/puhke/peo laagri töö osa. Kuna tegemist oli 4 aastat seisnud kuukedega oli Minn väidetavalt pühapäeval saagimise käigus 3 saeketti ära kulutanud. Niisiis midagi liiga kerget oodata ei olnud. Samas ei osanud ka midagi eriliselt rasket oodata, kuna eks ole ju ikka igal aastal mingi kogus puid ära lõhutud. Ka ei tundunud puid eriti palju olevat.

Tööga pihta hakates sai õige pea selgeks, et lihtne see lõhkumine igatahes olema ei saa. Iga kirvehoop tuli lüüa täiest jõust, kuna vähegi nõrgema löögi puhul ei andnud ükski puu vähimatki lootust, et ta üleüldse kunagi katki hakkaks minema. Noh tegelikult juhtus nii sageli ka täie jõuga lüües. Mõnele pakule tuli kümneid kordi enne täie jõuga hoope jagada, kui ta lõpuks kuskilt järele hakkas andma. Olles mõned pakud katki löönud lahmas higi juba täiega. Juba tunnise lõhkumise järel hakkasin aru saama, mida Randy eelmisel õhtul ütles, et randmed jäävad ikka väga valusaks. Kui ülekere juba higine olin, tegin vahepeal väikese ujumise ja õllejoomise pausi ning lõhkusin edasi. Olles 3 tundi ära lõhkunud, ütles Minn, et Randy tuleb töölt tagasi kella ühe ajal. Kuna pärast seda oli plaanis teha väike rulluisutrenn Kääriku ja Pühajärve teel, ei hakanud rohkem punnitama, vaid istusin enne trenni natuke niisama.

Minn tegi vahepeal ka suitsusauna tule alla, kuna Pilvil oli plaanis suitsusaunas sinki teha. Muuhulgas tähendas see muidugi seda, et õhtul sai suitsusauna minna. Kui Randy tuli, läksimegi uisutama. Mina, Randy, Minn ja Pilvi uisutasime, Andreas ja Jete sõitsid rattaga ja uisutasid kahekesi, Kristel ja Edith istusid niisama. Uisutamine oli nagu ikka mõnus. Tegime umbes tunnise otsa, Käärikult Pühajärvele ja tagasi.

Kui Ruusale tagasi jõudsime, oli Lea vahepeal kohale jõudnud. Nüüd oli vaja veel üks töö ära teha. Tünn oli vaja tassida maja juurest Suitsusauna juurde, järve äärde. Sellega saime Randy ja Minniga edukalt hakkama. Pärast tassisime Randyga veel järvest hunniku vett tünni. Alguses oli see muidugi keeruline, kuna tünn oli pikka aega seisnud ja väheke hõredaks kuivanud. viies 2 ämbritäit sisse, jooksis pool kohe välja. Õhtu lõpuks saime õllejoomisega pooleks pool tünni täin, ning hommikuks olid kõik hõredamad kohad ka ilusti pidama hakanud. Vahepeal saabusid Tallinnast ka Heiti ja Maare koos Liisuga ning veidi aja pärast ka Elo. Üritasime salaja ilma naiste märkamata sauna hiilida, aga keegi neist pani ikka tähele, nii et kui olime paar korda juba saunas ja järves ära käinud, oli saunapõrand vahepeal naisi täis saanud.

Järgmisel päeval tegime Heiti ja Randyga puude lõhkumisele lõpu peale. Endiselt oli tegemist äärmiselt rõõmuküllase tööga, kuna iga paku pooleks saamise üle sai kõvasti rõõmu tunda. Peale seda pidime tünni vett täis tassima. Kuna rahvast oli seekord juba rohkem, tegime keti järvest tünnini ja hakkasime ämbreid käest kätte andma. Vahepeal saabusid veel 2 keti lüli, Sven ja Pääsu lisaks, nii et tünn sai kiiresti, poole tunniga täis.

Et jaanilaupäev päris raisku ei läheks tegime ka väikese jooksuotsa. Jätsime Maare tünni tuld valvama ja tegime 13 kilomeetrise jooksuotsa ehk Uibo ringi. Tagasi tulles oli vesi tünnis juba päris leige ja ka suitsusaun hakkas valmis saama. Kuna kõik naised olid toas ametis leiva küpsetamisega avanes meil võimalus salaja tünni minna. Saime seal päris kaua viiekesi (mina, Randy, Minn, Heiti ja Sven) istuda, kui meid lõpuks märgati ja tuppa sööma aeti. Pärast panime lõkkele tule otsa ja jaanituli võis alata.

Jaaniõhtu kujunes välja umbes selline: istusime tünnis, kuni palav hakkas, seejärel läksime järve. Kui jälle külm hakkas läksime suitsusauna ja jälle järve. Ja nii päris mitmeid kordi. Vahepeal viskasid virgemad lõkkesse puid ja lõpuks hakkasime ka grillima. Jaaniõhtu kulmineerus džinnikokteili joomisega kolmeliitrisest purgist või õllekannudest. Kuna see Minni poolt üles kutsutud üritus osutus äraütlemata meeldivaks, jätkasime selle atraktsiooniga kuni väljas hakkas taas õrnalt valgeks minema.

Järgmine hommik ja ka lõuna möödus niisama lobisedes, kuni kõik olid oma 0,2-0,4 promillistest jääknähtudest lahti saanud. Seejärel liikus igaüks vaikselt oma kodu suunas.

Kommentaare ei ole: