Isostar XT Talverogain - Saku

Väikese sportliku vormi testina otsustasime osa võtta ka Isostar XT talverogainist. Seekord mõnusalt kodu lähedal, Sakus. Võistkonnas koos Sveni ja Makuga. Taktika oli niisugune, nagu ikka - alguses täiega minema, poole raja peal hoogu juurde ja lõpus on lõpuspurt. Väikeste logistiliste vangerduste tulemusena jõudsime võistluskeskusse umbes 40 minutit enne starti. Keegi pärast õhtul mainis, et Silveri sõnul oled juba ette kaotanud, kui tund enne starti kohal ei ole. Sinna see võit siis läks :). Igal juhul oli meil aega piisavalt, nii et enne starti jõudis juba vaikselt jahegi hakata.

Otsustasime alustuseks läbida mõned punktid Saku küla vahel. Et mitte kohe metsa jälgi tallama minna. Alustasime nr. 22 punktiga ning seejärel kohustuslik punkt 31 Minni kontori peaukse juures. Siis liikusime esimesse viiesesse punkti nr 56. 56-ndas otsustasime, et rohkem küla vahelt kaheseid ei nopi ning keerasime nina põhjasuunas. 58. punktis saime poseerida Maarele, kes seekord oli rajal Twister Female ihufotograafina. Kuna Maku on vähemalt sama ilus, kui enamik rajal olnud naised, siis saime ka pildi peale. 38-ndast keerasid paljud otse 57. poole. Meie liikusime otse üle põllu 46-ndasse. Eespool liikus üks võistkond, kelles Maku tundis juba kaugelt ära Tomi.

39- nda punktiga oli kaks varianti, kas minna kohe suuremat teed pidi itta ja punkti juures läbida lühike lõik läbi metsa, või minna otse mööda sihte. Otsustasime esimese variandi kasuks, kuna tee tundus paremini joostavaks. See oli aga vale otsus, kuna punkt asus veidi vale sihi peal. Lõikasime metsast läbi, täpselt punkti sihile. Kontrollisin, et isegi tiik oli sihi ääres olemas. Minnes mööda sihti edasi punkti poole, punkti aga ei paistnud. Olime juba võrdlemisi kaugele tulnud ning asi kiskus kahtlaseks. Sven jooksis veidi edasi ning leidis mingi diagonaalselt ristuva kraavi. Arvas, et äkki oleme järgmise sihi peal. Jooksime siis läbi metsa läänepoolsele sihile ja punkt paistis juba kaugelt. Lage tundus küll kahtlaselt lähedal, aga kuna need lagedad võisid seal kaardil olla nagu jumal juhatab, siis arvas Sven, et küllap sattusime ikka teel liialt hoogu ja jooksime järgmisele sihile. OK, eeldades, et punkt oli õige sihi peal, keerasime järgmisest vastu tulnud sihist vasakule, et minna järgmise parempöördega 30. punktile peale. Kuna punkti aga kraavi ristis ei paistnud tuli välja, et eelmine punkt oli ikkagi vale koha peal ja seetõttu saime ka selle punktiga tünga. Igal juhul olime selles punktis esimesed. Näha olid vaid rajameistri suusajäljed.

Järgmise, 37-nda punktini liikusime mööda kraave, sest seal oli tunduvalt kiirem liikuda, kui lumes sumbata. Suurel kiirusel lendasid mööda Erkki ja Alar. Õudne, kus vajutati ikka gaasi. Järgmine ala oli meile tuttav juba veebruarukuisest räätsatrennist -28 kraadiga. Liikusime peaaegu Sveni koduni välja. 44-57-55 olid mõnusalt väärtuslikud punktid. Ainsa tõsisema vea tegime 59-ndasse punkti minekuga. Tahtsime minna mööda Pääsküla jõest allapoole jäävat, ida-lääne suunalist kraavi 55-st rabani ja sealt mööda rada punkti, aga loode-kagu suunaline kraav, mis jõkke suubus oli lahti ja nii lai, et sealt ei olnud võimalik kuidagi ilma ujumata üle saada. Kuna me Pirita Openi taliujumise festivalil seda ala harjutamas ei käinud, siis tuli joosta ringi. Piisavalt suur lisa ajakulu, aga midagi polnud teha.

Otsustasime katsetada üle jõe minemist 59-ndast otse põhja minevat rada pidi. Seal on igasugu matkaradu ning lootsime, et äkki on keegi mingi purde tekitanud. Tundus, et enne meid oli sealt läinud vaid üks tiim, aga see oli jõe ääres ringi pööranud, kuna mingit purret ei olnud ja jää tundus nõrk olevat. Proovisime järele, veidi nagu ragises, aga saime kõik ilusti üle. Vedas. Sellegi poolest oli meil aga ajaga juba päris kriitiline. Otsustasime võtta kiirelt kaks viiest punkti, 54 ja 53 ning siis üle Tallinn-Saku maantee minna. Heigo oleks äärepealt joogipunktiga juba ajama pannud, aga saime siiski viimasel hetkel veel joogi kätte. Tagasitee möödus peamiselt kella vaadates ja arvutades. 34-43-52-25 tulid hästi vastu. Tundus, et nibin-nabin võiks isegi aega jõuda. Kuna 51 oli nii lähedal ja andis palju punkte, otsustasime selle ka ära võtta, kuna vähem kui viieminutilise hilinemise korral oleksime ikka plussis. 42 ja 33 olid juba tagasiteel.

Mida enam 33 punkti poole jooksime, seda enam sai selgeks, et aega me enam ei jõua. Teoreetiliselt oleks Tiidrek Nurmega sama staadioni 3000 meetri aega näidates olnud võimalik 33-ndast õigeks ajaks finišisse jõuda, aga niisuguseid mehi meist ei olnud. Hilinesime koguni veidi üle kümne minuti ja 11 miinuspunkti oli tõsiasi. Sellegi poolest on heameel tõdeda, et joosta oli täitsa mõnus ja korraliku treeningu saime kätte. Erkki ja Alari võit oli väga veenev, nii et respect! Nendest valikutest, mis mina näinud olen oli kõige parem valik tehtud Elol, kes suutis minu arvates planeerida vägagi õige liikumistrajektoori. Seda näitas ka Saavutatud tulemus. Twisteri lippu hoidis kõrgel seekord Twister Female, kes saavutas naistiimide seas teise resultaadi.

Peale õhtust, umbes kaheksat saunaskäiku on täna jalad, nagu uued, ning lasin kergel sörgil Saue vahel väikse lõdvestava treeningugi peale. Mõnus!

Tulemused.