Maratonsport XT-Kevadseiklus Vilustes

Suvise hooaja esimene seiklusspordi start sai tehtud Maratonsport XT-kevadseiklusel. Algselt pidi võistlus toimuma Saarjärvel, aga kuna ilmastikuolud ei olnud jätkuvalt eriti suvised, siis koliti võistluskeskus Vilustesse ümber. XT sarjas osaleme, nagu ikka, Makuga kahekesi. Logistikaülesanded lahendasime võidukalt ning olles rattad Vinso teeristi läheduses olevasse, mudasesse rattaalasse viinud, jõudsime piisava varuga võistluskeskusesse kohale. Enne starti sai veel kaasvõistlejatega diskuteeritud ja Värskat kaanitud, kui avanes võimalus stardialasse koguneda. Erinevalt eelmisel ja järgneval päeval olnud +15 kreedisest päikeselisest kevadilmast oli laupäevane võistlusilm pilvine, vihmane ja tuuline.

Nagu eelneval suvehooajal tavaks saanud, oli kohe stardis lisaülesanne. 1x1 cm suurustelt kaarditükikestelt tuli päriskaardile lisapunktid peale kanda. Selle ülesande lahendasime vist enam-vähem kõige kiiremini ja suundusime oma arvates loogilisele ringile, jättes kohe eos välja võistluskeskusest põhjas olevad punktid. Kusjuures arvan siiani, et see oli õige otsus. Muus osas arvan, et tegime enda kohta seekord pigem halva rajavaliku. Nagu Maku pärast mainis, selliseid vigu me teha ei tohi. Siiamaani on rajavalik olnud meie selgeks plussiks, ka siis, kui füüsilise vormi kohta seda öelda ei saa. Muus osas ei olegi väga palju kobiseda, aga just 34 (mis oli lisaülesandega koos väärt 6 punkti) ja 27 oleks pidanud peale 53-ndat punkti läbi käima.

Kohe esimese 37. punkti poole joostes sain aru, et pingi peale valmis pandud kindad olid võistluskeskusesse maha jäänud. Esialgu eriti hull ei tundunud, aga kartsin natuke rattasõidu pärast. 37-45-20-39 läksid ilusti. Enne 20. saime küll jalad juba märjaks ja pool küntud põldu tahtis kosside küljes meiega kaasa tulla, aga see käib asja juurde. Peale 39-ndat saime juba natuke metsas ka mütata. Vesi tundus päris külm. Kaua ei tahtnud järjest vees olla. 53 tuli ilusti vastu, aga 25 poole minnes kadus rada ära. Sellest ei olnud aga eriti midagi, võtsime suuna ja läksime järgmise ülesküntud lageda nurka. 25-49-26 olid piisavalt lihtsad. 40 plaanisime algselt võtta teiselt poolt, asfaldilt, aga kuna ojad tundusid pehmelt öeldes jõgedena, tegime plaani ümber ja võtsime 40 järgmisena.

41-57-33-24 olid jooksmise vaev. Joosta selle eest oli aga mõnus. 41 juures nõlval, kus sambla all oli jää, pidin peaaegu alla lendama, aga pääsesin lihtsalt persekaga. Kell alguses pidevalt piiksus, kuna enne starti unustasin maha võtta eelmise intervalltreeningu märguanded. Et asi väga igavaks ei läheks siis tegime 48 punktiga väikese vea. Juba teist korda selle võistluse jooksul ei viitsinud legendi vaadata ja eeldades, et punkt on tee peal, panime sellest alustuseks mööda. Kuna aga suund läks juba väga valeks pöörasime otsa ringi ja tagasi minnes paistis ka punkt kivi taga tee ääres. Üks vastu tulnud tüüp tahtis kohe sama vea teha, aga päästsime ta ära. 23-ga probleeme ei olnud, küll aga tegime jällegi vea 42-ga, mille lähedusest leidsime ka suuremat sorti lumekoguse, kus oli piisavalt tülikas sumbata. Kusjuures põhimõtteliselt ei olnud sinna lumme ju vaja minnagi. Aga kes ütles, et lihtne peab olema? 31 ja 32 olid ainult vormistamise küsimus, enne vahetusala, ehkki vahetult enne 31 punkti tahtsid jalad põlvini külmas vees olles otsast ära kukkuda.

Alguses tahtsin pigem rohkem joosta, kui ratast sõita, kuna rattateed tundusid porised ja aeglased, aga läks nii, et jõudsime vahetusalasse umbes 2.10-2.15 peale starti. Vahetusalas oli ka 1 punkti väärtuses lisaülesanne, mille sujuvalt mööda panime. Kauguse hindamise asemel kasutasime punkti asukoha tuvastamist kaardi järgi ja mõõtsime kauguseks 240 meetrit, mis oli ilmselgelt liiga palju. No 1 punkt, vahet pole. Kuna plaanisime sõita ka ümber Meenikunno raba, otsustasime alustada punktidega 34-39-25-49-57 jne. Kohe esimeses 34-s oli ka lisaülesanne, kust saime veel 3 punkti lisaks. Seda oleks meil vaja olnud ka jalgsietapil. 39-sse viiv tee oli aga liimiga kaetud, nagu tsiteerib Täpi oma blogis Elo sõnu. Vajuta kuidas tahad, edasi ei liigu. Seetõttu otsustasimegi 25 punkti minekuks kasutada asfalti. Metsavahel olevad pinnasteed olid aga kohati päris mõnusad sõita. Mida ei saa aga öelda 33-29 vahelise lõigu kohta. 49-57 etapil läbisime ka ühe kohaliku Eraomaniku maad, kes oli viitsinud isegi metsa sisse viivale teele eravalduse sildid välja panna. Maja juures hoidsime igaks juhuks hinge kinni, et me kogemata härra isiklikku õhku oma kopsudesse ei hingaks.

48 ja 24 punktides oli juba kindel, et liimised kruusateed on röövinud palju aega ja ümber raba me enam sõita ei jõua. Maku tahtis ka loobuda 51 punktist ja minna kohe üles, aga veensin teda 51 siiski külastama, kuna 5 punkti on ikkagi 5 punkti ja seda pole kuskilt rohkem tagasi võtta. Niisiis käisimegi edasi-tagasi 51-s ära ja kihutasime mööda asfalti põhja, võistluskeskuse lähedusse. Ilmselgelt ei olnud meie rattaring mõeldud niisuguse valiku jaoks, aga enam polnud teha midagi. Pigem oleks tagantjärele analüüsides pidanud tegema valiku 29-48-51-24-33-57-49-25-39-34-22-44-35-46-47-55-36. Aga nüüd polnud enam teha midagi. Otsustasime kõigepealt võtta ringi 36-55-47 ja aja ülejäädes ka 46. Maanteeotsal hakkas vesi vaikselt läbi riietuse kehani jõudma ja tunda andis ka see, et kindad võistluskeskusse olid jäänud. Viimastes punktides olid näpud nii kanged, et pöidlaga enam käiku vahetada ei jõudnud. Õnneks oli lõpuni jäänud suhteliselt lühike maa. 46-t kahjuks enam läbida ei jõudnud ja kihutasime otse finišisse.

8-s koht ei ole kindlasti see, mida me sellel võistlusel saavutada lootsime. Ilmselgelt läksime seekord alt rajavalikuga, mis tavaliselt just meie trump on. Ja seda mitu korda. Kui arvestada veel seda, et ei viitsinud korralikult legendi lugeda, siis tuleb XDreamiks siit tõsiseid järeldusi teha. Üllatas aga nii suur alla jäämine parematele. Parima võimaliku valiku realiseerimisega oleksime minu arvutuste kohaselt saanud maksimaalselt 2. koha. Aga oleks p****l küüned, istuks laes...

Kiire sauna moodi asi ja supp sisse ning kihutasime edasi Puurmani suunas, kus tegime Makuga vähe pikema sauna. Minule jätkus õhtu juba vanaema 90.-nda juubeli tähistamisega.

Tulemused.