esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Esmaspäevased suusarajad

Esmaspäeviti on tavaliselt väga mõnus suusatamas käia. Kuna enamik inimesi on ilmselt nädalavahetusel palju suusatanud, siis on esmaspäeval suusarajad meeldivalt tühjad ja suusatada väga mõnus. Sel korral ütleks, et nii ja naa.

Leppisime Sveniga suusatrenni kokku kella 19-ks. Enne seda aga pidin veel suusad ära määrima. Unustasin ennast kogemata liiga kauaks meili kirjutama ja siis läks päris kiireks. Kõigepealt tilgutasin esikus määret suuskadele niisuguse hooga, et suitsuandur pidas seda tulekahjuks. Siis ei leidnud õigeid kindaid üles ja muu säärane jama. Igal juhul jäin akadeemilise veerandtunni hiljaks.

Valisin omale suusatamiseks seekord käpikud, kuna laupäeval oleks õhukeste kinnastega näpud äärepealt ära külmetanud. Käpikutega oli aga jube nõme suusatada. Lisaks sellele oli nii palav, et käed hakkasid jubedalt higistama. Svenil oli aga täpselt vastupidime olukord, sõrmed olid täiesti jääs. Niisiis tegime kiire kindavahetuse ja lõpuni oli mõlemal suusatada täitsa OK.

Rajad olid tõepoolest meeldivalt inimtühjad, nagu esmaspäeviti ikka. Eks oma osa andis ka mõnevõrra külmenenud ilm. Aga erinevalt eelmisest esamaspäevast ei olnud seekord viitsitud rajatraktoriga välja sõita. Nii et libises küll looma moodi, aga rada oli nõmedalt jäine ja vaoliseks sõidetud. Vürtsi lisasid ka rohked puuoksakesed rajal. Nojah, eks niisuguse suurepärase talveilmaga arvatakse, et rajad on niigi lumised ja ei viitsita rohkem vaeva näha.

Siiski, ütleksin, et lõppkokkuvõttes kaalusid plussid miinused üle. Seda ilmselt seetõttu, et märgatava progressi oli läbi teinud ka lülitimees. Kui eelmisel aastal trennis käies kippusid vähe põduramad rajavalgustid meie saabudes ära kustuma, siis seekord oli olukord vastupidine. Meie saabudes läksid need valgustid hoopis iseenesest põlema.

Head talve!

2 kommentaari:

Risto Kiilberg ütles ...

Tahtsin eelmist sissekannet hirmsasti kommenteerida, aga ei saanudki. Tegelikult tahtsin öelda, et mumeelest on kõik avalikel metsaradadel võrdsed, olgu selleks Veerpalu, Kiilberg, Tähnas või keegi Ivanov Lasnamjaelt. Mina saan küll kõigist nurisemata mööda, kuigi jah ka mind rahva rohkus vahel veidi häirib. No aga näiteks käisin eelmine nädal oma lapsega Keilas suusatamist õppimas. Mingi kuradi ennasttäis suusatopis sõitsi praktiliselt lapse pikali ja karjus, et minge harjutage lastega kusagil mujal! Reageerisin kahjuks natuke hilja ja ta jõudis juba eemale sõita, muidu oleks raisal kepid pooleks murdnud.

Tiit Tähnas ütles ...

Täiesti nõus!