XDreami I etapp - Saku

XDreami esimesele etapile, võib öelda et nagu pooleldi kodumaastikule, saabusin otse venna juubelilt. Magada ei olnud väga üle kolme tunni saanud, nii et kerge värin oli sees. Enne starti kohustuslikud konkurentide ja vähem konkurentide närvidel mängimised tehtud, võis suunduda vaikselt stardikaare alla. Enne võistlust arvasin, et esimene etapp on uisutamine, kanuu on Männiku karjääris ja suures osas saame forsseerida Männiku kanti. Noh suures plaanis enam-vähem nii oli ka. Ainult seda, et kohe rulluisus kõikidel tiimiliikmetel eraldi rada tuleb läbida, küll arvata ei osanud. Aga iseenesest väga ok lahendus.

Kuna mul on paeltega uisud, siis läks nende jalga panemisega natuke aega, mistõttu väga eesotsas ei startinud. Selle eest aga tõmbasin kohe alguses korraliku tempo peale. Teises punktis sain kokku Erkiga ja tõmbasin tema ka tuulde. kihutasime päris ette punti välja ainult üks inimene oli teistel pikalt eest ära sõitnud. Pärast tuli välja, et see on Viivi. No eks ma teadsin küll, et teised tiimiliikmed tuleb ka ära oodata, ja pole mõtet väga kihutada, aga uisku oli siiski nii mõnus tõmmata, et väga tagasi ei hoidnud. Mõtlesin, et kuna kohtunikult saab kaardi, siis tegelen sellega nii kaua, kui teised ka kohal. Pealegi on Sirli ja Paavo ju uisus päris kõvad. Enne lõppu lasime natuke aega tempsi alla ka. Viivit püüdma ei viitsinud enam hakata. Punktis sain aga terve kaardi asemel kätte hoopis pusle, mis tuli siis kokku panna, et teada saada, kuhu üldse minna.

Jõudsin paar pusletükki omavahel kokku panna, kui juba tulid ka Paavo ja Sirli. Koos saime pusle kokku ja asusime Sirlil kaasas olnud liimipulgaga seda kokku liimima, kuna muidu võib see ju metsas kohe ära laguneda. Tegelikult oleks pidanud muidugi hoopis punktid kohe oma kaardile märkima, ja pusle kohtunikule andma, sest ratta kaardialusele see ju nagunii ei mahtunud. Igal juhul liimisime selle kokku ja uisutasime sellega, nagu Mõmmi aabitsaga, tagasi võistluskeskusse, kus siis tuli ikkagi võtta aega ja punktid oma kaardile kanda.

Puusaagimise lisaülesanne enne järgnevat rattaetappi läks meil kiiresti. Paavo võttis kiirelt mõõdu ja kilose halu saime saetud suhteliselt täpselt. lubatud 250 grammi asemel eksisime 64 grammiga. Edasine lühike rattaetapp ka erilisi probleeme ei valmistanud ja peagi olime jällegi vahetusalas.

Edasi järgnes paarikilomeetrine kaevikus jooksmise lisaülesanne, mis oli ilmselgelt Ummi panus selle raja ülesehitusse. Ka järgnev tehniliselt lihtne jalgsietapp kulges ilma vigadeta, ainult et tempo oleks minu jaoks võinud mõnevõrra kiirem olla. Peale jooksu saime taas rattaselga, et suunduda juba Männiku karjääri kanuuetapile. Enne aga saime veel Sirli ratta kummi vahetada, kaks korda järjest. Esimesel korral jäi vist väliskumm veidi halvasti peale, nii et kui olime selle juba peaaegu täis pumbanud, viskas kõigepealt ühe ääre laiali ja seejärel läks kumm pauguga lõhki. Õnneks oli meil veel kumme varuks ja saime selle ikkagi teisega asendada. Peale veel mõnede punktide võtmist jõudsime kanuu algusesse, kus oli näha minu jaoks vägagi sobiv ja mõnus lisaülesanne. Tuli ennast mööda köit teisele poole karjääri tõmmata, punkt võtta ja tagasi tõmmata. Kuna mina olen tavaliselt kanuus punktivõtja siis saingi selle ülesande kohe endale kahmata. Kuna trossid olid suhteliselt hästi pingutatud, siis osutus lisaülesanne mõnevõrra lihtsamaks kui ma eeldasin, aga asi seegi.

Järgnes kanuuetapp, mis nagu alati, ei ole päris see ala, mis mulle sobiks. Seekord oli ta veel eriti nõmedalt pikk ka. Seetõttu haarasin kinni igast võimalusest, kui sai kanuust välja, jooksma minna. Iseenesest sobib selline järve peal kanuutamine meile ju veidi rohkem, kuna me eriti osavad manööverdajad käänulisel jõel ei ole. Aga sellegi poolest on tegemist konkurentsitult meie nõrgima alaga. Aga no hullu ei olnud punktid saime kätte ja väga palju maha ka ei jäänud. Ühes punktis sain teha ka selle aasta järjekordse supluse laadse asja. Nutuvõru ümber suu kõndisin kaenlaaukudeni külmas vees, samas, kui minu ees läks Kristjan Karabelnik ainult nabani vees. Kuradi pikakasvulised :o). Üllatavalt kaua oli peale seda veel külm sees. Isegi pikemad jooksuotsad ei andnud piisavalt sooja. Ja üllatavalt suure laine tõmbas järve peale üles. Teatud hetkedel tundus et ei ole väga palju rohkem vaja, et veel üks karastav suplus ette võtta. Nagu pärast selgus, siis osad seda tegidki.

Igal juhul, läks aega, mis läks, lõpuks sai see nõme kanuu läbi ning võis suunduda tavapäraselt minu lemmiketapile - trekkingule. Veel enam, lasti koguni rappa. Arutasime omavahel, et milliseid üllatavaid kohti võib leida vaevalt 10 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast. Kanuu lõpp, nagu liivakõrb. Ja siis täiesti puutumatu, jõhvikaid täis raba. Mõnus! Aga see ilus loodus oli ka ainus, mida sel etapil imetleda sai, kuna orienteerumistehnilise poole pealt ei olnud siin hõisata küll mitte millegi üle. Tavaliselt mulle sellised etapid sobivad, aga seekord kadusin mõlema etapiga niimoodi paremale ära, et panime ikka sigakaua aega seal rabas jalutades hakkama. Masendav vend, pean hakkama ikka tihedamalt orienteerumist harjutama.

Peale raba oli veel väike lisaülesanne liivakottidega, kus tuli kokku saada piisavalt kõrge torn. Vedasime Paavoga kiirelt 2 kotti kohale ja panin need üksteise otsa. Seisis ausõna peal püsti, aga vist polnud piisavalt kõrge. Hakkasin juba uue koti järele minema, kui kohtunik tõstis meie ülemise koti serva püsti ja ütles, et venitab välja küll :o). Hetk hiljem käis torn muidugi kummuli, aga siis oli juba hilja kobiseda, piisavalt kaua seisis püsti.

Edasi oli valida viie erineva punkti ja liikumisviisi vahel. Neist üks punkt tuli ära võtta. Viskasime küll nalja (no eks selle huumorimeelega on nagu on), et võtaks äkki kanuupunkti, aga valisime siiski köiega vastaskaldale mineku, kuna see tundus mulle esmakordsel läbimisel lihtne olevat. Oli endiselt, nii et veeretasime ennast mõistliku kiirusega läbi.

Edasi oli jäänud vaid lühike rattaetapp finišisse. Enne seda pumpasime korra veel Sirli kummile natuke õhku sisse, kuna see oli vahepeal veidi tühjaks läinud. Viimasel rattaetapil midagi väga olulist enam ei sündinud ja lõpetasime, no mis te ise arvate? Loomulikult segade neljanda kohaga. Neljas on ju mulle broneeritud. No ausalt öeldes ei lootnud ma tegelikult sellise soorituse peale nii kõrget kohta küll saada.

Aga üldiselt seekord raja kohta midagi väga ette heita küll pole. Mulle väga meeldis. Paistab, et iksdriimi vennad ei olegi enam nii pehmekesed. Eriti mõnus oli seekord muidugi rulluisuetapp.

Tulemused.
Alade vaheajad.
Etapiajad.
ETV video.