Koeras..a hooaeg

Jah, suusahooaeg on siis selleks aastaks läbi saanud. Kuigi, erinevalt paljudest teistest mul tegelikult suusatamisest veel kõrini ei ole. Suusataks suurima heameelega, aga nii friik ma ikkagi veel ei ole, et sellel lume ja porisegusel rajal viitsiks ukerdamas käia. Nii et siis suusad on juba 8 päeva nurgas seisnud ja suure tõenäosusega sealt sellel aastal enam rajale ei lähe.

Aga selle eest olen saanud teha esimesed jooksuotsad. Kui WAR ja Talveseiklus välja arvata, siis ega ei olegi sellel aastal ühtegi jooksusammu teinud. Mistõttu olid jäsemed peale esimest jooksukorda, järgmisel päeval pisut kangevõitu. Suhteliselt keeruline on praegusel aastaajal mingit mõistlikku jooksutrajektoori paika panna. Kuna Nõmmel on veel suusamehed peal, siis sinna jooksma ei kipu. Samas päris tänava peal nagu ka ei ole erilist tahtmist kihutada. Niisiis olengi tiirutanud Sütiste metsa vahele, sealt üle silla Nõmme suusahüppetorni juurde ja seejärel Nõmme kitsaid tänavaid mööda niikaua, kui viitsimist on. Viimaste päevadega on aga ka see jooksutrass piisavalt lahti sulanud, nii et koerajunnide vahel laveerimine on muutunud üksjagu tähelepanu nõudvaks tegevuseks.

Iseenesest, jällegi erinevalt paljudest teistest, ei ole mul absoluutselt mitte kõige vähematki kevadega kaasneva suurvee vastu. Vastupidi, loodan hoopis, et tuleb muljetavaldav veespordihooaeg. Igal juhul esimesed sedalaadi mõttevahetused juba liiguvad. Noh, eks muidugi, põhjustab kõik see vesi pisikesi ebamugavusi ja mõnele ehk isegi parajat peavalu, kui moosipurgid keldris juba lae all suplevad. Aga mina isiklikult olen ikkagi õnnelik, et meil sel aastal supertalv oli ja nüüd ka samasugune kevad juba samahästi kui käes on.

Aga jah, siin toredas pealinnas on paraku koeras...a rohkem, kui mistahes kevademärke. Nii et isegi Andreasega 300...400 meetrit siia majade vahele lasteaeda jalutades tuleb käia vähemalt kaks korda pikem maa, et mitte sõna otseses mõttes põlvini pasas sumbata. Ja järjest rohkem seda jama välja sulab. Vähemalt tänu piisavale sademete hulgale ei ole kätte jõudnud veel see hetk, kui kogu Tallinna linna kohal hõljub imal koerasõnniku lehk. Eks näis, kas ka sel aastal selleni jõuame. Vaevalt et keegi selle jama enne ära koristab.

Igal juhul kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab mõnda head jooksumarsruuti siin Mustamäe-Nõmme kandis, siis andke aga teada. Seniks üks suurepärane muusikapala ühelt suhteliselt uuelt bändilt: