Algus oli seekord jalgratastega, kusjuures igal võistkonna liikmel oli erinev esimene punkt. Sirli saatsime kõige lühemale ja lihtsamale 1B etapile. Omale üritasin võtta kõige keerulisema, ehk siis 1C etapi ning Paavo läks 1A-le. Teises punktis pidime kõik jälle kokku saama. Ühtlane ratturite armee sõitis stardist kuni teise punktini. Punktis käis aga hirmus sagimine. Kõik otsisid oma võistkonnakaaslasi taga. Õnneks olid Paavo ja Sirli juba seal. Niisiis võtsime punkti ja likusime edasi 3. punkti ehk esimese vahetusala suunas. Valisime vasakpoolse Tartu Maratoni rada mööda mineva etapi. Aga kuna seal oli natuke pehmevõitu, siis arvan, et võisime sellega mõne koha kaotada. No hullu polnud midagi, positsioon oli normaalne.
Vahetusala juures oli näha juba Holmsi auto ja vaatetorn, mistõttu eeldasime, et saame natuke ronida. Enne seda aga tuli läbida jalgsi valikorienteerumisetapp. Tegime kiirelt valiku ja asusime teele. Rahvast oli jäänud meie ümber õnneks vähemaks ning mingi aeg saime joosta täiesti üksi. Siiski oli punktide ümbruses üldiselt rahvast palju ja lohadki juba sees, nii et midagi ülemäära keerulist ei olnud. Läbisime raja kergel sörgil ja suundusimegi vaatetorni. Torni tippu pidi minema 1 võistkonna liige, kaardil oleva foto abil
kindlaks tegema järgneva rattapunkti asukoha ning seejärel köiega alla laskuma.Kandsin punkti asukoha enam-vähem kaardile, eelkõige vaatasin aga punkti suunda, kuna eeldasin, et õiges suunas minnes peaks suur hoone looduses hästi nähtav olema. Täpselt nii oligi. Märkisin punkti küll natuke valesti, aga mööda kruusateed sõites oli hoone katus üle metsa hästi näha. Edasine rattaetapp oli lihtne mööda laiu kruusateid ja asfaltteid sõites tuli võtta veel üks punkt silla alt ja siis juba suunduda vahetusalasse, kust algas järgmine lühike jalgsietapp.
See jalgsietapp oli ka o-tehniliselt lihtne. Tuli võtta 1 punkt ja seejärel
ujuda üle jõe, Tõravere observatooriumini, kus oli loomulikult planeetidega seotud lisaülesanne. Alates kõige kaugemast tuli reastada päikesesüsteemi planeedid. Kusjuures lisaks oli nimekirjas veel hunnik nimesid, mis ei olnud üleüldse planeedid. Kõige meeldejäävam oli kõigi jaoks Snickers'i nimeline "taevakeha". Minul aga on millegi pärast kooli ajast planeetide järjekord hästi meeles ja nii ma neid siis kohe järjestama kukkusingi. Olles kõik ritta saanud lugesime veel igaks juhuks ülesande kirjeldust ja selgus, et olin pannud planeedid ritta tagurpidi, ehk siis alustades lähimast. No mis seal ikka, muutsime kiirelt numbrid vastupidiseks ja läksime kontrolli. Üllatus oli aga see, kui kontrollija hakkas järjest kriipse tõmbama. Selgus, et Pluuto ei olegi enam planeet. Nüüd olidki seetõttu kõik vastused 1 numbri võrra nihkes. Õnneks loeti 
see aga ainult üheks veaks ning pidime 25 kilost jõusaalist toodud ketast vedama ainult ühe ca 100 meetrise ringi. See tehtud, jooksime tagasi rattaalasse.Edasi jätkus jälle lihtne rattaetapp kuni võistluskeskuses asuvasse rattaalasse, kust pidi algama kanuu. Sel etapil liikusime rahuliku tempoga. Meie üllatuseks ei liikunud Vaude segatiim meil sugugi suure kiirusega eest ära nagu me arvasime. Aeg ajalt sirgete olid nende seljad näha. Ning enne punkti olimegi nendega jälle koos. Vahepeal küll läksime jälle korraks lahku, aga etapi lõpetasime ikkagi koos nendega.
Seejärel panime rattad vahetusalasse ja jooksime jõe äärde kanuude
juurde. Sobiva kanuu valimise käigus suutsin mina aga loomulikult kanuu kaardi ära kaotada, nii et seda mitu minutit järjest otsides jõudsid kanuu alasse Maku, Kristjan ja Taavi. Lõpuks leidis Paavo kaardi siiski kanuude vahelt maast üles ja saime suunduda kanuuetapile. Segatiimidest olime sel ajal kolmandal positsioonil. Kanuukaardil seekord punkte ei olnud. Tegu oli hoopis märkeorienteerumisega, kus jõe ääres paiknevad punktid tuli ise kaardile kanda. Kuna kanuu ei ole kaugeltki mitte meie tugevam ala, siis sobis selline lahendus mulle igal juhul palju paremini. Mööda jõge liikusimegi suhteliselt aeglaselt ja peagi möödusid meist mõned võistkonnad, kaasa arvatud ka konkurendid Mahe Team'ist. Paistis, et nemad olid kanuus väga tugevad. Kogu aeg lootsin, et tuleb ka mõni raskes asukohas paiknev kanuupunkt, et siis oleks võimalik trahvi ka saada. Aga kõik kanuupunktid olid nii lihtsate kohtade peal, et minu arvates ei olnud üldse võimalik neid valesse kohta märkida. Seetõttu oli ka jama, kui kanuu lõpuosas möödusid meist ka 2 korda kolmanda koha saanud Maratonspordi kokurendid. Siinkohal muidugi suur tänu neile selle eest, et kui kaldasse natuke oma kanuuga ukerdama jäime, siis nad lahkesti meid lahti lükkasid. Ka Maratonspordil on kanuu tugev ala. Esimesel alal kaotasime oma kolmanda koha neile just kanuuetapil. Igal juhul kanuu lõppu jõudes olin kindel, et kuna kanuupunktid olid nii lihtsad, siis keegi neid valesti ei märkinud ja ainuke võimalus taas poodiumikohale tõusta on konkurentidele viimase jooksu ja ujumisetapiga ära teha.
Jooksus ei olnud ka midagi eriliselt keerulist. Olles vapramäel 2 punkti kätte saanud tuli läbida pikk tee-etapp, kus Maratonsport juba ees paistis. Siiski tundus, et eriti lähemale me neile ei saagi. Enne eelviimast ujumispunkti hakkasid ees paistma ka Mahe Team'i rohelised särgid. Siiski paistis, et jooksuga me neile järele ei jõua. Niisiis lootsime ainult ujumise peale. Ujumine oli tõeliselt mõnus. Vesi oli supersoe. Esimeses punktis oli hirmus sagimine, kuna samal ajal ujusid ka mitmed B-raja tiimid, aga üldjoontes tuli meil ujumine hästi välja. Ujumise lõppedes oli täpselt meie ees Mahe Team, kes hakkas kohe viimase lisaülesande poole jooksma. Võtsime neile sappa, aga mööda siiski minna ei jaksanud. Viimaseks lisaülesandeks oli kriket. Mul oli küll võimalus, aga Mahe kriketimees oli siiski tasemel ja lõpetasimegi võistluse kohe peale Mahe Team'i finišeerides.
Suur oli aga üllatus, kui Maratonsport tuli alles pärast seda viimasesse punkti, kui meie juba lõpetasime. Olime nendest ujumisetapil mööda saanud. Samas tähendas see muidugi seda, et olime jälle neljandal positsioonil, mis teadaolevalt on mulle alati nagu broneeritud. Nii lihtsalt see seekord aga ei läinud. Minni võistkond, kes meiega enam-vähem koos kanuuetapi lõpetas, sai läbimata kanuu punkti eest trahvi. Lisaks sellele, peale võistlust teiste tiimidega suheldes selgus, et ka kõvemad orienteerumisgurud olid kanuuetapil trahviminuteid korjanud. Mina olin millegipärast täiesti kindel, et ei saanud ühtegi trahvi. Hakkasime vaikselt lootma kohta esikolmikus. Istudes ja tulemusi oodates ütles aga keegi, et trahviminutid on juba välja pandud. Niisiis suundusime tabloo juurde ja ennäe imet... Meie olimegi pääsenud trahvideta, nagu olin eeldanud ja meie ees lõpetanud Mahe oli saanud tervelt 30 minutit trahvi. Aga vähe sellest, 15 minutit trahvi oli saanud ka Vaude segavõistkond. Elo väitel oli nende lõpuaeg 5.36, meil aga oli oma arvates 5.48, nii et suure tõenäosusega võisime tõusta ka teisele positsioonile. Õige pea olid arvuti ja muud gurud välja arvutanud ka tulemused ja üllatus-üllatus, olimegi teised. Vahel ikka tasub kaarti vaadata.
kokkuvõttes võib öelda, et mulle seekord rada täitsa meeldis. Hea oli, et alad olid ära tükeldatud ja seetõttu rada vaheldusrikas. Meeldis ka valikorienteerumisetapp. Vast oleks võinud rohkem metsa olla viimasel jalgsietapil ja samuti ka väheke karmimaid kloaake rattaetapil. Muidugi oli kanuud ka meie jaoks natuke palju, aga hea, et see oli seekord märkeorienteerumisena. Ja ülimõnus oli muidugi see viimane ujumisetapp.
Tulemused.
Etapiajad.
Vaheajad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar