Kuna erinevad saarekülastused jäid seekord teatud põhjustel ära, aga nädalavahetusel lubas suhteliselt mõistlikku ilma, mõtlesime Erkiga, et peaks mulle jälle Surfilaua peal seismise harjutusi tegema. Eelmisel aastal kahepäevase proovimise järel sain juba enam-vähem hästi lauapeal püsitud, ainult puri käis kogu aeg vette. Reede õhtul pakkisime oma telgid ja matkapliidid kokku ja suundusime juba vanasse tuttavasse randa Perakülas.
Juba kohale jõudes paistis, et tuul on täitsa olemas ja esimesed proovimised saabki kohe samal õhtul ära teha. Natukese aja pärast tuligi ka Indrek oma suuremat sorti lauaga, mis siis minusuguse algaja jaoks enam-vähem proovimiseks sobilik peaks olema. Tundus, et eelmise aasta harjutustest tuli üht teist veel meelde ja peale mõningat proovimist sain juba laua peal seistud. Mis aga loomulikult oli valgusaastate kaugusel surfamisest. Purjega jään ikka veel hätta, põhiline aeg kulub sellele, et üldse laua peal püsti püsida. Peraküla rand oma kiiresti sügavaks mineva vee ja suurte lainetega ei ole muidugi algajale eriti sobilik ka, aga abiks seegi. Hiljem uime alt ära võttes tegin veel kuiva trenni kaldal, et paremini asja tööpõhimõttest aru saada. Nüüd kui jalge all oli kindel pinnas, tundus asi täitsa loogiline. Aga kell oli juba palju ja enam sel õhtul vette minema ei hakanud.
Järmisel hommikul selgus muidugi kohe, et tuulest ei ole haisugi. Meri oli täiesti plekksile. Nii et sellega meie "surfilaager" lõppeski. Peale hommikust ujumist ja hommikusööki otsustasime Erkiga hoopis jooksuotsa teha. Ilm oli küll hirmus palav, aga maastik ja ilus mämmimets olid lahedad. Ning väikeste mustikasöömise pausidega saime ikka tunnise treeningu kätte. Ujumine oli peale seda muidugi täiesti super. Eriti kuna vesi oli suurepäraselt soe. Pärast loopisime niisama lendavat taldrikut ja palli. Avastasime, et palli on vees tunduvalt põnevam taguda, kui kuival maal. Õhtul mängisime lihtsalt kaarte ja veeretasime täringuid.
Kuna Erki on oma borrelioosiravimite tõttu päikese suhtes tundlikum, kui tavaliselt, siis eriti pikalt päikese käes olla ei saanud. Ka teised olid juba parasjagu ära kõrbenud. Niisiis pühapäeval tegime lihtsalt mõned ujumisotsad, kuni Kristel ja Marge tegelesid mustikakorjamisega. Mina selle alaga eriti sina peal ei ole, juba esimese peotäie järel tekib tüdimus. Seetõttu läksimegi hoopis ujuma. Aga ka naistel sai peagi korilusest villand ja suundusime pealelõunal kodu poole. Vähemalt rannas on ka see suvi ära vedeletud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar