Ilvesteade 3. päev - mitme aasta halvim sooritus.

Ilvesteate viimasel päeval jooksin seekord esimest vahetust. Kuna pidin võimalikult vara võistluskeskusest lahkuma, et juba samal päeval Itaalia poole startida, oli esimese vahetuse jooksmine ainus variant. Noh, mis vahet seal ikka on, ennegi ju esimest vahetust. Kasvõi sama võistluse esimesel päeval, kui kõik esimest vahetust jooksid.

Enne võistlust mõtlesin taas, et ei hakka kiireid leedukaid jälgima, vaid teen oma kindla ja kontrollitud soorituse, omas tempos, mis viimasel ajal ei olegi kõige nõrgem olnud. Ma ei tea, mis juhtus, kas olin mõtetes juba Itaalia poole sõitmas, ei keskendunud piisavalt oma jooksule või mõlemad kokku, aga midagi head sellest sooritusest küll meenutada pole.

Esimesse punkti minnes üritasin Kiilbergi hoida nägemiskauguses. Tempo tundus ok, aga mingil hetkel läks pätside lugemine sassi. Siis lugesin ennast oma arvates paika tagasi. kõik klappis, "pätsid" olid õige suunaga, nii põhja-lõuna suuna, kui ka üksteise suhtes. Olin endaga rahul ja hakkasin punkti võtma, üle soo ja pidigi tulema minu punkt. Nii lollilt enesekindel olin, et mind absoluutselt ei häirinud see, et mitte ükski inimene ei tulnud samasse kohta, kus mina läksin. Peale soo ületamist ka kõik justkui klappis, aga mida ei olnud, oli punkt. Siis sain aru, et ma olen ikka väga mööda pannud ja jooksin enam-vähem tuldud teed tagasi. Uimerdasin hulk aega, kuni naiste punkti järgi teada sain, kus ma olen. Esimeses punktis oli kaotust liidrile juba 6 minutit. Teise punkti läksin rahulikult, aga ikka kaldusin millegipärast paremale ära. Jälle kaotus liidrile üle minuti. Kolmandasse punkti ei hakanud enam riskima. Läksin kindlat varianti, teed mööda ringi. Neljandasse minnes sain justkui tunde jälle kätte ja jooksin isegi paarist veteranist mööda. Viiendasse minnes olin hästi paigas veel enne punkti nõlvalt alla minnes, aga suutsin siiski punktist vasakult mööduda. Jälle kammisin tükk aega sihitult ringi, kui tulin umbes samasse kohta tagasi ja uuesti peale minnes kaldusin seekord paremale, aga siiski nii vähe, et punkt paistis. Sel etapil kaotus liidrile 5 minutit. Järgmised punktid kuni pressini olid lihtsad. Tuli mööda sihte joosta. Sihid olid küll kohati tihedad, aga vähemalt ei saanud ma kuhugi ära kalduda. Samuti oli lihtne peale pressi, üheksas punkt. Ka kümnendaga kõik klappis, kuni enne punkti suutsin ikka mingit moodi paremale ära kalduda. Õnneks seekord mitte 5 minutit, aga 2 ikka. Edasi kuni lõpuni läksin juba väga rahulikult, kogu aeg kompassi jälgides. Kogu aeg tahtis kuhugi poole ära vedada, aga kuidagi sain ikka punktid kätte. Tulemuseks oma vahetuse 34.!!! aeg, tagapool, mitte enam lihtsalt veteranidest vaid juba ka pensionäridest. Masendav. Aga nagu Maku ütles, siis tõigi äkki maa peale tagasi.

Igal juhul Jaan ja Kristjan olid seekord oma ülesannete kõrgusel ja suutsid minu jama kõvasti parandada. Kristjan tõstis 2. vahetuses meid 34. kohalt 14.-le ja Jaan 8.-le. Kokkuvõttes Saime seekord Ilvesteatel auhinnalise 6-nda koha. See on küll mitte päris töövõit, kuna Tammedel väänas Andre teisel päeval jalga nii, et ta kolmandal päeval võistelda ei saanud. Ja kuna neil oli juba 4 liiget täis, siis Arti, kes neil sel päeval jooksis, ei läinud enam arvesse ja meie saime ette. Jube, kui jama on kedagi niimoodi võita, eriti, kui veel ise oled teinud sajandi kõige halvema jooksu. Aga mis teha. Tehnikasport, nagu klassikud ütlevad. Ka meist 2 päeva järel mõnikümmend sekundit ees olnud Leedukaid ei oleks meil isegi minu hea jooksu korral võimalik edestada olnud, kuna Leedukad jooksid viimasel päeval superjooksu ja teenisid igati ausalt välja oma viienda positsiooni.

Igal juhul tuleb orienteeruma õppida ja peagi uuesti proovida.

3. päeva tulemused.
Vaheajad.
Koondtulemused.