Libahundi jälg - Kuusalu

Kaart

Peale Bike Xdreami hakkas pihta järgmise aasta treeninghooaeg. Kõiksugu IntervallVenttid Spartas ja muu tavaline niikuinii. Trennis käimine on juba päris mõnus, võiks öelda. Ühel jooksuotsal tuligi Svenil mõte, et võiks minna äkki Libahundile. Et mul selle mõtte vastu otseselt midagi ei olnud, ja väike sügisene jooksuots kulus nagunii ära, siis niimoodi tegimegi. 22. oktoobril olime Kuusalus stardijoonel. Aega oli kuus tundi ja Kuusalu ümbruse punktid ootasid võtmist. Lisaks palju erinevaid lisaülesandeid, mis teevad Libahundist selle, mis ta on. Mingeid sihte omale seekord seadma ei hakanud, kuna tegu oli meie jaoks lihtsalt sellise keskmiselt huvitavama treeninguga. Oli vähemalt võimalus ära proovida rattalaadalt Martinilt ostetud SIS geelid.

Stardijoonel kostitati kohe alustuseks lisaülesandega. Nii et tavapärase stardipaugu järgse suurema sagimise asemel jäi rahvas vaikselt seisma, et siis ühel hetkel vaikselt ükshaaval liikuma hakata. Lisaülesandeks oli vastata küsimustele stiilis, mitu maakonda on Eestis, et saada kokku vajalik summa, milline klapiks mõnel SI-jaamal olevaga. Meie vastasime oma arvates küll loomulikult kõik küsimused õigesti, aga sellist SI-jaama paraku polnud. Niisiis panime SI-pulga kõige lähima numbriga auku ja sörkisime rajale. Esimene rajapunkt oli samuti lisaülesanne. Seal oli veel niisugune lisaklausel, et kui võtta see punkt esimesel või viimasel tunnil, annab see 4 punkti, kui aga vahepeal, siis 9. Et ühtegi niisugust loogilist ringi ei moodustunud, mille korral vahepeal võistluskeskusest läbi tulla, võtsime selle punkti kohe alustuseks ära. Lisaülesanne ise oli läbida takistusrada. Nüüd sai vahelduseks läbida mõned punktid niimoodi, et lisaülesandeid ei olnud.

Meie läbisime alustuseks punktid 28-30-22-66. Rahvast metsa all juba vaikselt sagis. Lasime nende vahel kerget sörki. Ilm oli pilvine, aga muidu mõistlik, palav ei hakanud, külm ka mitte. Järgmine lisaülesanne ootas meid punktis 81. Juba kaugelt paistsid tähised karjääris olevate liivaküngaste (või täpsem oleks vast öelda mägede) otsas. Kohale jõudes ütles Siim Valgeväli, et tuleb "suusatada" ühte mäe otsas olevatest punktidest. Suuskadeks olid laudadest tehtud Fiššerid, millel olid paelad küljes ja kust ei tohtinud siis kumbki meeskonnaliige üles minnes maha astuda. Kuna tundus olevat kliistriilm, valisime omale ühed vastavad eksemplarid saadaolevate seast välja. Tundub, et valik õigustas ennast, lisaks muidugi eelnevate aastate suusatreeningud, nii et enne kergel sammul mööda libisenud noored jooksumehed jäid suusaetapiga pikalt maha.

Edasi ootasid punktid 41 ja 84. Nendest teises oli järgmine lisaülesanne, kus tuli laukast täidetud veeämber nööri abil ümber tähistatud ala vedada, ilma et vett väga palju maha loksuks. Sveni juhtimisel läbisime ülesande filigraanselt, ajamata maha ainsatki tilka vett ning sealjuures arendades kiiret tempot. Edasi juba 42-64-44. 64-nda juures saime jalad korralikult märjaks, kuna punkt isa asuski soos. Elguses tundus, et vesi ei olegi päris külm, aga mida edasi, seda külmemaks läks. Järgmine lisaülesanne ootas ees 83-ndas punktis. Seal tuli aiakäruga transportida täispuhutud palli betoonist "saarekeste" peal. Ehkki mõne aasta tagusest ehitusbuumist meil Sveniga käru lükkamise kogemust ette näidata pole, tulime sellega siiski enam-vähem hästi toime ja lisapunktid saime kätte. 63-27-39-92 kulgesid mõnusat Soodla veehoidla äärset teerada pidi. Enne 39-ndat punkti sõitis meile vastu rajameister/peakorraldaja Mairolt, kes ergutas ja ütles, et oleme siin, kaardi lõunaosas esimesed.

92. punkti, mis oli ettearvatult kanuupunkt jõudsime aga siiski teisena. Kuna kanuupunktid olid võrdlemisi lähedal, otsustasime ka need siiski läbida. Kohtunikud soovitasid tungivalt "avamerele" mitte mõlama minna, aga sinna ei olnud nagu väga vajagi asja teha. Tegime kiire tiiru ära ja tagasitulles oli kanuualas juba kerge järjekord. Vastavalt varem teada olnud korraldajate poolsele ajalisele infole kanuuetapi läbimise osas, sõudsime oma hinnangul suhteliselt kiirelt. Kui siia kaardi tagumisse otsa tulekul oli üks lisaülesanne teise järgi, siis tagasi minnes lisaülesandeid praktiliselt polnudki. Mõneti oli see meie teadlik valik, sest kuna lisaülesanded annavad palju punkte, on mõistlik need alguses ära teha, et hiljem mitte ajahätta jääda. Vähemalt nii liikus meie loogika. Edasi ootasid meid punktid 46-52-38-43. Vahelduseks natuke ka kompassi kasutamist. Kui mitte arvestada tagasihoidlikku mõnekümnemeetrist kõrvalekaldumist 52 punktist läbisime selle rajaosa kadudeta.

Nüüd ootas ees ainuke tõsisem rabaetapp, mille otsustasime läbida järjekorras 37-62-51-48. Selles osas tuli ka raja kõige suurem viga, kui vaatamata kaardil ja looduses olnud metsatuka piirile kaldusin 62-st 51-te minekul liialt põhjapoole ning selle tulemusena kaotasime, ma usun, 10 minuti kandis väärtuslikku aega. 48 selle eest saime täpselt pähe joostes ideaalselt kätte. 61-53 olid täielikud jooksuetapid teid mööda. Et ajaga hakkas juba kriitiliseks minema, siis algselt sisse planeeritud 36 ja 35 jätsime välja. Hakkasime liikuma 60 poole. Kuna aga aeg liikus halastamatu kiirusega, ning kaardilt vaadates oli 60 ja 54 vaheline ala lehtmets koos mingite lagendikega ja see kõik tähendab suure tõenäosusega parajat võsa, siis otsustasime raske südamega loobuda ka 60 punktist loobuda. Seda enam, et ees ootas veel üks lisaülesanne, milleks tuli ka igaks-juhuks veidi aega varuda. Niisiis liikusime otse 54-ndasse punkti.

Edasine plaan nägi ette 56-45-65-55-85. Kui välja arvata lõik 56 ja 45 vahel oli tegemist lihtsa teejooksuga. Natuke pani imestama ka 65-nda punkti suur väärtus, kui arvestada selle lihtsust ja lähedust võistluskeskusele, aga eks niisuguseid punkte on ka vaja. Veidi akrobaatikaharjutusi sai teha 55-ndas punktis, kus märkimiseks tuli mööda angaari seina konstruktsiooni ronida veidi kõrgemale. 85-ndas punktis ootaski ees viimane lisaülesanne, kus tuli kokku saada paljude teedega ristmikult iga tee peal olevate numbrite summa. Tegime ilusti tiiru ära, nii et mina lugesin teid ja Sven liitis numbreid, aga sellist numbrit, nagu meie saime jälle punktis polnud. Kuna arvasime, et ega me lihtsalt liitmisega ikka pange ei pannud vaid ilmselt jäi mõni kümneline koht kahe silma vahele, otsustasime vastava loogika järgi, nagu hiljem välja tuli, õige jaama kasuks. Ja nagu hiljem veel selgus oleks võinud ju lihtsalt seista ja vaadata, kus suurem osa kaasvõistlejaid märgib. Aga vähemalt saame öelda, et me ei läinud kergema vastupanu teed :).

Et lisaülesanne läks oodatult veidi kiiremini, jäi meil veel piisavalt aega, et läbida ka punktid 24 ja 23. Küla vahel 26-nda punktini joostes lasime rahulikku sörki ja mõtlesime, et peaks vist ilusti aega jõudma küll. Veel viimane, 31 punkt ja saimegi mööda asfalti finišisse kihutada. 6 tundi ja 50 kilomeetrit andis kokkuvõttes isegi auhinnalise kolmanda koha. Esimeseks ja kolmandaks ju ikkagi tullekse, teiseks ja neljandaks jäädakse, nii et igati korralik treening.

Tulemused.
Etapiajad.