XT-Seiklus Pannjärvel

Laupäeval oli esimene etapp Randy poolt korraldatavast uuest seiklusvõistlusest XT-Seiklus. Kuna võistkonna liikmete arv oli vabalt valitav, osalesime vanas, järgiproovitud koosseisus, ehk siis mina ja Maku. Lubas tulla lootustandev start, kuna meie kahe jõujuurika "trumpala", kanuud kavas ei olnud, vaid jalgsi ja rattaetapid. Võistlus oli siis rogaini tüüpi - kontrollaja, 5 tunni jooksul tuli koguda maksimaalne punktisumma, kusjuures huvitavaks tegi asja see, et vahepeal (2. ja 3. tunni vahel) oli kohustuslik jooksuetapilt rattaetapile minna. Ühesõnaga kaval taktikamäng, kes kui palju ratast ja kui palju jooksu teha tahab. Meie plaanisime alguses teha umbes pooleks, nii et 2,5h jooksu ja 2,5 ratast. Aga kujunes välja nii, et tegime umbes 2h 50 min jooksu ja 2 h 10 min ratast.

Kohale jõudsime väikse valearvestuse tõttu alles 30 min enne starti, nii et start kujunes lendstardiks. Sellest ei olnud aga midagi, selline uimerdamine enne starti mulle nagunii ei meeldi. Jooksukaart oli 1:25 000 Eesti Põhikaart. Esimene punkt ja lisaülesanne oli kohe keskuse lähedal asuval snowtube'i rajal. Mattidest tehtud rada on täiesti vabalt ka suvel sõidetav. Niisiis tegingi kohe punktivõtmiseks ühe liu ja vedasin rõnga üles tagasi. Edasi valisime oma jooksutempo. Alguses nägime paar punktivahet konkurente Medisofti tiimist ja ka Soosambla raudmehi. Seejärel liikusime neil eest ära ja saime oma tempot teha. Kuna olime selle ringi peal ilmselt esimesed läbijad, siis saime oma SI-pulgaga pidevalt jaamu "üles äratada". 32 ja 53 punkti vahel tuli esimest korda jooksuliigutuste asemel kasutada kroolimistehnikat. Randy oli punktid pannud niimoodi, et ringi ümber kanali ei olnud mõtet minna. Alguses ei tahtnid küll kohe peakat hüpata, aga kui juba vesi rinnuni ulatas, oli päris mõnus. Ja eriti mõnus oli veel välja tulles, kuna väljas oli jube palav ja jahutus kulus ära. Maastik on Pannjärvel igal juhul suurepärane ning vaikselt sörkides ja aeg ajalt puude otsa ronides, et punkte kätte saada, liikusime vahetusala poole. Õige pea sai selgeks, et 2h 30-ga me vahetusalasse ei jõua. Lõpus jätsime ka paar "odavamat" punkti võtmata, et mitte ratturitele liiga suurt eelist anda.

Rattaetapi kaart oli 1:50 000 Eesti Kaardikeskuse kaardi paljundus. Kuna minu ratta kaardialus oli eelmisel nädalal välja laenatud, siis pidi rattakaarti lugema Maku üksinda. Tagantjärele oleks pidanud ikka mulle ka kaardihoidja panema, kuna Maku jalad hakkasid tunda andma ja kaardilugemisega läks üksinda päris kaua aega. Kahekesi kaarti lugedes oleme alati üksteis korrigeerinud ja suuremaid vigu sellega alati vältida suutnud. Jah, suuremaid vigu vältisime seegi kord, aga aega kulus liiga palju. Olles paar rattapunkti kätte saanud, tegin Makule ettepaneku mitte läbida punkte, kus vähegi võib juhtuda, et rattaga sõita ei saa või veel enam, peab ratast tassida. Sellega kaotame kohutavalt palju aega ega pruugi õigeks ajaks finišisse jõuda. Arvasin, et targem on võtta kiired sõiduetapid, kus esiteks saab liikuda 25-30 km/h ja teiseks on kaart kruusateede osas täpsem, kui metsateede osas ja jääb ära kaardi vaatamisele kuluv aeg. See taktika osutuski õigeks, aga oleks muidugi pidanud kasutama seda kohe esimesest punktist alates. Lõpuks aga hakkas meil aeg ikkagi natuke pigistama. Saime oma plaanitud ringi küll tehtud, aga ühe 5-se punkti oleksime ikkagi tahtnud veel ära võtta. Võistluskeskuse lähedalt võtsime veel ühe 2-se punkti, aga kuna hilinesime 1 min 42 sek, siis arvati 2 punkti meie ajast maha.

Pärast sauna nägime, et olime saanud 2. koha, eespool oli ainult Salomon, seekord koosseisus Tanel, Karli ja Tõnu. Kusjuures esimene kuni kolmas koht olid trahvid maha arvutades kogunud kõik 107 punkti, nii et küsimus oli ainult ajas.

Tulemused.