Nagu ikka oli laupäeva pärastlõunal, algusega kell 15.00, naiste 4-vahetuseline Venla teatejooks. Seekord oli seal osalemas natuke alla 1100 naiskonna, kelle hulgas ka Joka esindus, koosseisus Kadi-Liis, Helle, Evely ja Sigrid. Esikoha saavutas Ulricehamns OK, kellele järgnesid Hellas ja Tampereen Pyrintö. Esimene naiskond, kus osales ka Eesti võistleja, Liis Johanson, oli 27. kohale platseerunud Hiisirasti esindus. Esimene ainult eestlastest koosnev võistkond oli seekord Kobrase ja Kape klubi esindajatest koosnev OK Kape, kes sai 55.-nda koha. Esimene Eesti naiskond, mis koosnes ainult oma klubi võistlejatest oli aga Saue Tammed, kes sai 115 koha. Meie võistkond saavutas 215. koha. Ilmselt oleks tulnud esimese 10 sekka, aga kuna andsime Sikule ülesande tõsta viimases vahetuses 300 kohta, aga ta sai metsa 232. kohal, siis sattus ta sellest natuke segadusse ega saanud sekkuda esikohavõitlusse. 215. koht on aga parem, kui eelneval aastal ja kui arvestada asjaolu, et Helle jooksis esialgsete tulemuse põhjal oma raja läbi tugevalt kiiremini, kui kõik teised (umbes 2 minutit kilomeetrile :o), siis võime järgmisel aastal oodata juba kohta esikuuikus.
Naiste tulemused on siin.
Meie naiskonna omad aga siin.
Meeste start oli nagu ikka kell 23.00. vahetuste pikkused olid sel aastal veidi pikemad, kui tavaliselt. See ja naiste võistluselt kuuldu lubas eeldada, et rajad on kiired ja palju on tee-etappe. Radade pikkused olid sel aastal niisiis järgmised: 12,5 - 12,7 - 14,7 - 9,5 - 9,6 - 11,3 - 16,6. Nendest esimene vahetus oli hämar/pime, teine pime, kolmas pime/hämar ja ülejäänud siis hommikuvalguses. Mina sain seekord joosta pikka öist etappi, ehk siis kolmandat vahetust. Järjestus oli meil siis vastavalt: Kristjan - Jaan - mina - Tom - Minn - Tiit - Erki.
Esimene vahetus algas hästi. Kuna esimesse punkti oli 4,1 kilomeetrit kõva andmist, olid meie lootused kõrgel. Eeldasime, et Kristjan joosta jõuab. Oligi suhteliselt OK ja sinna jõudsime 74. kohal, liidrist maas veidi üle minuti. Ka edasi jätkas Kristjan normaalselt, olles 6,8 km peal 83. Vahetuse lõpuks oli Kristjan tõusnud 59. positsioonile, kaotus esimesele 4:24. Võistlus oli alanud meile igati positiivselt. Arvasime, et Edasi langeme umbes 200-nda koha kanti, kus meie tase peaks enam-vähem võimaldama joosta. Koht lõpuks 200 kandis oleks meile igati normaalne saavutus. Peamiseks eesmärgiks aga kindlasti olla parim Eesti klubivõistkondade seas. Esimese vahetuse järel olimegi Eesti võistkondade hulgas 2. positsioonil. Meist eespool oli ainult SKM!, mis koosnes aga mitmetest erinevate klubide orienteerujatest. Eesti klubivõistkondadest olime selgelt esimesed. Parim eestlane peale 1 vahetust oli 7. kohal lõpetanud Sander, kes jooksis oma Soome koduklubi Rajamäen Rykmentti eest.
Meie pimeda etapi kunn, Jaan oli esimeses vaheaja punktis, nagu loogiliselt eeldasime, veidi langenud, olles 112 kohal. Jätkates samal positsioonil ka 3 järgmist vaheajapunkti. Kuna olin juba stardialasse sisenenud, ei näinud ma Jaani viimase vaheajapunkti läbimist, aga eeldasin, et ta oli endiselt umbes sama koha peal. Tegelikult oli ta natuke veel kukkunud, olles lõpuks 142. kohal. Stardialas olid veel välisklubide eest jooksvad Jürgen ja Markus. Jürgen siis kuskil 100 koha kandis. Eeldasin, et neid mul metsas kohata ei õnnestu. Niisiis peale 2. vahetust olime ikka väga heal positsioonil ja Eesti klubivõistkondadest ikka esimesed, kaotades vaid SKM!-ile.
Enne starti vaatasin ära K-punkti asukoha ja suuna. Arvasin, et kuna Jaan tuleb umbes 115-120 kohal, siis oleks talutav, kui jääksin 200 hulka. Aga lootsin siiski, et püsin esimese 150 hulgas. Teadsin, et nagu ikka on Jukolal vaja joosta pigem ilma vigadeta ja natuke aeglasemalt, kui natuke kiiremini, riskides teha vigu. Samas eeldasin, et 100-nda koha kandis on kiireid mehi veel väga palju ning ei tahtnud nagu väga paljudest maha ka jääda. Olin endale sisendanud, et olgu mis on, jälgin kogu aeg suunda, oma kaarti ja olen kaardis, teiste meeste liikumist jälgi
ma ei hakka. Ehk siis teen oma soorituse, nii kiiresti, kui see võimalik on. Esimesse punkti läksin üksi. Suunaga punkti juurde, tagant paistis lage, paarkümmend meetrit vasakule punkti. Punktis oli juba ka paar konkurenti. Edasi oli kolm H12 klassi tasemel tee-etappi. Liikusin nüüd paari-kolme mehelises pundis. Tempo oli täiesti vastuvõetav. Neljandast viiendasse punkti mõtlesin minna mööda teed ringi. Aga kuna mõned tüübid, kes mu ees läksid, läksid otse ja loha oli sees, järgnesin neile. Poole tee peal teeni olin enda peale natuke vihane. Olin tahtnud teha oma jooksu, nüüd aga jooksin mingitele jobudele järele. No hea küll, jälgisin kogu aeg suunda ja viga ei teinud, aga ikkagi. Mõtlesin, et enam seda ei tee. Edasi liigun oma variante mööda, mingu teised kuhu tahavad. Peale viiendat punkti tuli alguses jälle tee etapp, hiljem üle raiesmiku kraavini, natuke mööda kraavi, suunaga nõlvani ja üles punkti. Lugesin kõik kraavid ära ja jälgisin suunda. Kui nõlvani jõudsime, panid teised otse üles, mina aga vaatasin, et punkt peab olema natuke paremal, niisiis hoidsin veidi paremale. Paar venda tuli järgi. Punkt käes, hästi. Nüüd olin endaga rohkem rahul. Paar järgmist punkti ka peamiselt suunda hoides ja raiesmiku nurki jälgides. Olin leidnud normaalse rütmi. Enne üheksandat punkti ajas kaart natuke segadusse. Heleroheline ala oli täpselt samasugune, kui kõrvalolev kollane raiesmik. Vaatasin, et asi on imeliku kujuga, aga jätkasin ikka suuna järgi edasi liikumist. Tüübid kadusid ka kõrvalt kuhugi ära, ilmselt hajutus, eeldasin. Arvasin, et peaksin juba olema punkti läheduses, kui kohe hakkaski paistma joogipunkt. Olingi juba 100 meetrit mööda pannud. Kiirelt mööda raiesmikku tagasi ja punkti. Umbes minut viga, jobu. Edasi 10-11-12 läksin jälle suunda ja maastikku jälgides. Kõik klappis ja punktid tulid normaalselt vastu. Kusagilt oli moodustunud jälle mingi grupp. Ilmselt joogipunktist. 13. punkti minnes mäest alla jooksime hajutuspunkti. Lugesin selle ilusti välja. Minu punkt on 30 meetrit vasakule. Teised jäid kaarti vaatama. Punkt käes ja minema. Olin jäänud täiesti üksi. 14.-15. punktide vahel joogikas tekkis jälle paar inimest, kes võtsid koos minuga 15. punkti ja kadusid kuhugi paremale, jälle üksi. Tegin oma tempot. 16. punktis sain kokku mingi suure grupiga. Ei saanudki aru kust nad tulid, aga nägin, et seal grupis oli ka Jürgen. Arvasin, et ta on viga teinud, kuna ta läks vist umbes 15 kohta enne mind metsa ning üldiselt peaks ta natuke kiiremini liikuma ka. Lisaks hoidsin mina tempot tagasi ja tegin ka minutise vea. Aga see selleks. Edasi 17-18-19-20 liikusime koos grupiga. 20-ndas vajus grupi esimene ots eest ära. Ei hakanud järgi pushima, vaid tegin oma tempot. 21-ndasse läksin tee pealt ära veidi liiga vasakule, mööda loha. Sealt läks aga loha otse meie punkti. Mingid sekundid oleks võib-olla otse kiiremini saanud. Edasi tuli puhas tee-etapp. Ainult jookse. Olin jäänud enam-vähem üksi. Mingi vend jooksis vahepeal jalus. 23. punkti tuli minna suunaga mööda lagedat. kaldusin veidi paremale mööda loha. Kui lageda äärde välja jõudsin, siis avastasin, et olen ~100 meetrit punktist paremal. Jälle umbes minut viga. Järgmised paar etappi olid teed mööda jooksmised. Midagi eriti lugeda ei olnud. Jälle jooksin need täiesti üksi. Aeg-ajalt vilksatasid ainult mõned 2. vahetuse jooksjad. Eelviimasesse läksin otse läbi võsa. Suuna järgi, mööda loha. Vaatasin küll, et loha läheb veidi liiga vasakule, aga ei tahtnud oma loha ka sisse jooksma hakata. Teele jõudes teadsin et minu punkti jääb veidi paremale, aga ikka oli vaja mööda loha üles joosta. ja siis alles paremale hoida. Jälle läks selle jama peale umbes mitut. Ja siis sai lõpuni tükk aega lihtsalt joosta. Vaatasin, et tulin välja 145 kohal. No enam-vähem, ei olnudki seal 100 kandis nii kõvad mehed. 3 minutit oleks saanud vigade arvelt tagasi hoida. Ilmselt oleksin suutnud ka mitu minutit kiiremini joosta, aga arvan, et tegin õige otsuse, hoides pigem mõistlikku tempot. Aeg 1:43,59 Sain oma vahetuse 190. aja. Eestlaste hulgas 4.-nda. Võib rahule jääda. Huvitav on see, et minu vahetust jooksid ka 2 Soome ja põhimõtteliselt kogu maailma parimat multispordi navigaatorit, Sorjonen ja Forsman. Mõlemast jooksin natuke kiiremini. Sorjonen 1:44,02 ja Forsman 1:45,28. Pärast tulemusi vaadates selgus, et olin langenud ainult 3 kohta, 142-lt 145-le. Niisiis oli meie positsioon jätkuvalt hea.Tom jooksis ka täiesti mõistlikult. Kaotas mõnes vaheajapunktis umbes 10 kohta juurde, mõnes aga hoidis kohta. Peale 4. vahetust olime 174. kohal. Eestlastest endiselt samal kohal, kaotades vaid SKM!-ile.
Ka Minn oli igati tasemel. Suutis meie võistkonna kõige vanema osalejana ilusti kogu raja jooksul positsiooni hoida. Näed, kui hästi mõjub õige kogus õlut võistlustele eelneval päeval. Positsioon peale 5. vahetust 179.
Tiit jooksis Jukolal esimest korda. Samuti nägi ta esmakordselt EMIT-it. Aga sellest ei olnud midagi. Jätkasime endiselt enam-vähem samal kohal. teises vaheajapunktis kaotas Tiit mõned kohad, aga siis hoidis ilusti positssiooni kuni lõpuni. Enne viimast vahetust oli koht 187.
Erkile jäi ülesanne vormistada koht esimese 200 hulgas, aga mis veelgi tähtsam, kindlustada esimene koht Eesti klubide hulgas. SKM! ei lähe arvesse, kuna seal on osalejad mitmetest klubidest. Meie arvestus käis ikka nende klubide vahel, kes kasutavad ainult oma klubi liikmeid. Esineses vaheajapunktis oligi Erki positsiooni hoidnud. Kõik tundus OK. Aga teise vaheajapunkti Erki vaheaega ei ilmunud. Asi tundus kahtlane. Maku, kes istus kodus arvuti taga, jälgides vaheaegu online's ja informeerides meid kogu öö jooksul iga 10 minuti tagant, ütles, et päris palju inimesi on juba läbi, aga Erkit ikka kuskil. Järsku tekkis Erki vaheaeg järgmisesse vaheajapunkti. Ja siis oli positsioon juba 135. Nüüd oli 2 varianti, kas Erki jättis midagi vahele, või jooksis ülihästi, aga 2. vaheajapunktis lihtsalt tekkis mingi tõrge. Kahjuks oligi esimene variant õige. Kogu meie suurepärane koht oli täiesti mõttetu, kuna Erki ei märganud ühte nelja KP-st ringi ja jättis need 4 punkti võtmata. Selline külm dušš peale suurepäraselt kulgenud võistlust. Nagu arvatagi võib, olid kõik võistkonna liikmed pehmelt öeldes nördinud. Põhimõtteliselt käisime Jukolal ilma asjata. Vähemalt Jaan sai nädalavahetusel korralikult magada. Nagu Tom asja kokku võttis, siis Jaan magas 26-st kohal oldud tunnist umbes 30.
Vähemalt Jukola lõpplahendus oli sel aastal väga huvitav. Umbes 4 minutit enne teisi sai viimasesse vahetusse metsa Halden SK-st Emil Wingstedt. Seejärel läksid koos 2 ässa Gueorgiou, Kalevan Rasti'st ja Hubmann Kristiansand OK-st. Arvasime, et kuna vahe on suur, siis nii kõva meest, kui Wingstedt keegi kätte ei saa. Aga võta näpust. Paar vaheajapunkti ja juba oli vahe 1 minut. Veel natuke ja juba oldigi koos, Gueorgiou ja Hubmann isegi eespool. Siis sai ette Gueorgiou, aga enne lõppu tegi veel väikese vea ja Hubmann pääses juhtima. Vahe oli küll väike, kohati oldi isegi nägemisulatuses, aga Hubmann hoidis oma edu ja võttis võidu. Teisena saabus ülipettunud Gueorgiou ja kolmandana juba minut hiljem Wingstedt. Eestlastest oli siis esimene 66. kohaga lõpetanud SKM!, koosseisus Nõmm, R. Eensaar, S. Eensaar, Aibast, Tiit, Hiie, Avaste. Eesti klubivõistkondadest oli parim Rakvere OK, kes sai 302 koha.
Jukola tulemused 2009.
Meie tulemused on siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar