Xdreami I etapp - TALLINN

No lõpuks hakkab juba tulema. Xdreamil oleme siis sel aastal Maku ja Tomiga. Kolm orienteerujat - päris OK. Esimene etapp oli planeeritud Tallinnasse, alguse ja lõpuga Vabaduse väljakult. Palju oli diskussioone raja kulgemise teemal. Mis seal salata, isegi sai seda mõeldud. Tuleb tunnistada, et ei pannudki väga puusse. Kõige kahtlasem tundus võitja aeg 3:40, kui arvestada, et nii uisud, kui rattad tuli viia Piritale. Aga vahet ei olnud. Eks kõigil on sama rada.

Kell 11 kõlaski stardipauk. Alustuseks midagi keerulist ei olnud. Esimene punkt raekoja platsil ja järgmine Mere puiesteel Kalev Spa lähedal. Siis juba mööda joont Kadrioru poole, kus kunagi asus lõbustuspark. Rahvas kulges ühes pikas joas. Hoidsime sellist mõistlikku tempot, väga ei kihutanud. Kadriorus panime uisud alla ja mööda kergliiklusteed Pirita silla alla. Tomile jäi ülesandeks legend läbi töötada, aga uisu alguseks olin selle ise ka juba läbi vaadanud. Midagi eriliselt üllatavat ei paistnud. Uisus hakkas tunduma, et öösel oli Jüriöö olnud. Alguses sõitsid mööda Sven, Ets ja Rene, siis Elo, Alar ja Rein. Seda kõike arvestades asjaolu, et ma tõmbasin enda arvates täiesti mõistliku tempsiga. Ja tavaliselt on uisk olnud ikkagi minu tugevamaks küljeks. Samas ega midagi kurta ka pole, me olime ikkagi kiired, lihtsalt mõned olid veel kiiremad.

Pirita silla alt algas ratas. Rattas ka seekord mingeid erilisi üllatusi ei pakutud. Samas tegime seal oma selle etapi kõige suuremad vead. Vead siis mitte selles mõttes, et ei leidnud punkte, vaid selles mõttes, et teevaliku vead. Mõned etapid sõitsime otse, kuigi oleks pidanud ringi minema. Näiteks 12-13 ja 13-14. Kusjuures ütlesin veel Makule ja Tomile enne, et järgmise paneme ringi, aga kui teeotsa jõudsime läksid kõik sealt otse ja rada tundus vägagi sõidetav. Tegelikkuses aga oli küll sõidetav, aga keegi sõitis ees liiga aeglaselt ja mööda väga ei saanud. 16-17 etapiga oli aga täpselt vastupidi. Seitsmenda punkti juures nõlvast alla minnes lendas keegi mul kõrval. Ehmatusega vaatasin, et see on Maku. Tegi mingi salto laadse asja ja maandus pea ees maha. Nägu oli veits lõhki, reis sai ka obaduse. Õnneks nutma ei hakanud ja tõmbasime edasi. Viimase otsa enne 17 punkti panime nagu juba öeldud ringi. Ainus, mida ei oleks tohtind ringi sõita. See oli sellepärast, et ma ei lugenud hoo pealt välja surnuaia põhjaküljel jooksnud teed. Vaatasin, et keeluala ja kuna olime juba enne otse minekuga tünga saanud, ei hakanud pikalt mõtlema ka. Nii et teletorni vahetusalasse jõudes olid Reigo,Leivo, Mann ja Alar, Rein, Elo jälle vahetult meie ees.

Teletorni juures tuli ronida 13. korrusele. Mis seal ikka. Tempo oli ronides rahulik, kuna keegi tegi ees tempot, sain sel ajal süüa. Alla tulles hakkas jooksuetapp. Algus viis läbi botaanikaaia. Keegi meie ees tegi viga, ei hakanud järele tegema. Elo tiim püsis järgi. Enne järgmist vahetusala oli vaja veel maa alustesse katakombidesse kaht punkti otsima minna. Loterii. Minul ju lotoõnne pole. Esialgu panimegi valesse otsa, aga seal eriti palju ruume polnud nii et tulime peagi tagasi. Mingit rahvast uitas ringi päris palju. Siis võtsime kasutusele alternatiivse taktika. Kuna keegi ei tahtnud kaasvõistlejatele öelda, kui ta punkti leidis, siis hakkas ta hoopis oma võistkonnakaaslast niisama kutsuma. Näiteks, kui kuskilt kostis: "Peeter, Peeter", või "Mihkel, Mihkel", siis häälele koos Peetri või Mihkliga järgnedes olime peagi ka punktis. Ja nii kaks korda järjest. Nii et loterii läks seekord isegi valutult. Edasi kanuu alguse vahetusalasse.

Enne kanuusse saamist aga tuli palk õlal üks ring joosta. Maku ja eriti Tom on minust palju pikemad, mistõttu lootsin juba, et saan sisse võtta keskmise koha ja niisama moraalseks toeks olla. Tegelikult aga sain hoopis viimase koha ja Tom pidi keskmisena poolküürakil käima. No igal juhul õnnestus see palk kuidagi ümber lumehunniku tassida. Kanuupunktides käisime kogu aeg kanuuga, jooksma ei hakanud, ehkki natuke arutasime seda varianti. Silla alust, 31. punkti kanuust võttes tahtis vägisi jalad krampi tõmmata. Kanuus kipub üldse see nii olema, kui jalad väga kõverasse panna. Igaks juhuks sain Tomilt jahisadama juures ühe magneesiumi pulbri. 34. punkti juures vedasime kanuud natuke maad punkti ja tagasi. Pirita silla alt aga algas jällegi 4,3 kilomeetrine rulluisuetapp tagasi Kadriorgu.

Uisuetapil jõudsid meile jällegi järgi seljataga olnud ISC tiim. Seda suures osas muidugi ka tänu kiiremale uiskude vahetamisele. Joonorienteerumisele, tagasi vanalinna, mis kulges veidike erinevalt, kui Kadriorgu tulles läksime juba Koos nendega. Joone peal tegin küll väikese peteka ;) minnes ühes kohas valelt poolt maja, aga vahet sisse ei tõmmanud. Merekeskusest kostis valju Soome popmuusika ja põhjanaabrid trimpasid välikohvikus ohtrasti õlut. Vägisi oleks tahtnud mõne venna klaasi tühjaks kummutada, aga millegi pärast oli kiire. Vanalinnas oli enne Vabaduse väljakule minekut seekord ka paar punkti. Esimene lihtsalt mingi tänava ääres, aga teise punkti minnes tuli Schnelli tiigi juurest ikka Toompeale ronida. Alla, Vabaduse väljakule sörkides soovitas Maku lisaülesande punktid ära jagada. Kuna A oli kaugemal ja B ning C platsi peal, võtsin omale A. Sain tõukeratta. Tom tahtis ronida, nii et Makule jäi seekord kõrgushüpe. Kuidagi õnnestus meil lisaülesandel Elo tiimist mööda ka saada, nii et lõpetasime veidi enne neid. Pealegi hakkas neile lisaülesannete tegemine meeldima, nii et nad panid teise ringi veel.

Ilusa võistluse eest tasuks kümnes koht oli sel päeval maksimum, mis meil saavutada õnnestus. Ilma Jüriöö jooksuta, eelmisel ööl, oleksime ehk võinud rünnata kaheksandat positsiooni, aga üldiselt oleme rahul. Vähemalt on, kuhu edasi minna.

Tulemused.
Alade vaheajad.
Etapiajad.